VALGE VÕI VÄRVILINE?
Tegelikult pole vahet. Oluline on, et meeldiks. Sisearhitekt mõtleb algul hoopis muudele aspektidele, alustades ruumiplaneeringust ja elanike soovidest. On kodusid, kus kodu keskus asub köögis; on kodusid, mis võiksid sama hästi aias asuda; on kodusid, mis keerlevad mõnusalt ümber elutoadiivanite; ja on kodusid, kus elutoas puudub diivan hoopis, sest ruum kuulub teele ja joogale.
Kui pere nädalarütm on koduseinte vahel paika mängitud, järgnevad materjali-, värvi- ja detailivalikud. See on natuke nagu magustoiduosa, aga natuke keeruline ka, sest kui pisut süveneda, siis selgub, et menüü on väga pikk. Mida võtta, mida jätta?
Värvi teemal võib arutleda lausa vaidlusteni välja, kuid lõpuks võib olla õigus kõigil erinevatel arvamustel. Täpsest toonist olulisem on tekitada ruumist oma pesa, turvaline paik, kus on hea olla. Sest ükski sisearhitekt (ega kodu omanik) ei loo ruumi trendi ja reegli järgi, vaid ikka inimesele. Sisearhitekti ülesanne on siin olla kelneri rollis, kes menüüvalikuid tutvustab ja püüab tellija maitset võimalikult hästi tabada.
Valge
Valge on puhas ja ilus kompromissitult. Sellega on lihtne luua stiilset, valgusrikast ja avarat ruumi. Valgega sobib ilma suurema planeerimiseta kokku enam-vähem kõik, mida ruumi soovitakse lisada. Valgega võib kaasneda aga ka oht, et ruum jääb liialt steriilseks. Seega, mida vähem detaile on ruumis, seda olulisemaks ja mõjuvamaks need muutuvad.
Soovitusena võiks valges ruumis kasutada erinevaid materjale, tekstuure ja valge varjundeid, mis murrab ühtse ruumi eri aladeks ja tekitab soojema-hubasema tunde.
Valguse koha pealt pole ühest küljest palju vaja, sest valge iseenesest peegeldab nii loomulikku kui ka lambivalgust, teisest küljest aga tuleks seda enam pöörata tähelepanu erinevale kohtvalgusele, mis aitaksid ruumi vajadus- ja mugavuspõhiselt sopistada.
Värviline
Värv, olenemata värvist, peab sobima inimesele. Tähtis on värve kombineerida unikaalse valemi alusel, kus arvestatud on nii värvide omavahelist sobivust kui ka kõiki elanikke. See valem istub kuskil sisearhitekti arsenalis, kusjuures üks olulisi komponente on tellija usaldus sisearhitekti vastu – alguses hullumeelseim idee võib lõpuks osutuda just selleks kõige-kõigemaks, milleta hiljem oma kodu ettegi ei kujuta.
Natuke ettevaatlikkust kulub siiski ära. Selleks et ruum ei muutuks pimedaks või rusuvalt väikeseks, peab tingimata arvestama ruumi suurust, aknast tulevat valgust ning targalt paigutama valgusteid. Ühtset reeglit ei ole, otsustama peab oma eelistuste järgi, missuguseid piirkondi tuua esile ja kuhu lisada sumedust.
Kuldne kesktee
Värvilise ruumi eelis valge ees on suurem vabadus enda loomingulisel väljendamisel, samas võib lugu olla täiesti vastupidine, et just valge annab selle vajaliku tõuke. Värvilise kodu puhul peab rohkem kombineerima ja otsustama, missuguseid toone koos kasutada, kuid teisest küljest – lihtsusest hoolimata võib ka valge olla väga pretensioonikas.
Ükskõik kumba teed valida, tähtis on tunda end oma ruumis iseendana. Tehtud valikud on head siis, kui nad toetavad elu ja mõjuvad lihtsalt mugavalt. Ning muide, värv ja valge on tegelikult omavahel väga suured sõbrad! Nii et kõik on võimalik.
Fotod: Julien Kerdraon /v2com/ Projekt: GOM House Arhitektid: (ma!ca) www.maca-archi.fr Valmis: 2016 Pindala: 170 m2 Asub: Castelnau-le-Lez, Lõuna-Prantsusmaa
Ühekorruseline hoone on ehitatud 1990ndatel, kuid selle interjöör ja ruumiplaneering oli jäänud ajale jalgu. (ma!ca) arhitektid muutsid hoonet põhjalikult seest ja väljast. Näiteks lisati aknaid, millest üks asub elutoa aiapoolse seina alaosas – asukoht, mida iga hoone puhul kasutada ei saa, kuid siin annab huvitava perspektiivi nii diivanil istudes kui ka õhtul aiast maja poole vaadates. Samuti sai üleni aknaks terve köögisein. Interjööris annavad muheda koosluse valge värv ja värvilised valikud tapeedis, majaseinas ja detailides. (ma!ca) arhitektid ise ütlevad, et võtavad iga projekti kui eraldiseisvat ülesannet, et alati valmiks unikaalse identiteediga hoone.